Wiener Philharmoniker (2025) - 1/10 Oz - kuldne investeerimismünt

Lisaks klassikalistele kuldmüntidele, nagu Maple Leaf, Kangaroo ja Krugerrand, ei tohiks Viini Filharmoonikud puududa ühestki investeerimisportfellist.

Viini Filharmoonikuid toodab Austria rahapaja Austria valitsuse jaoks alates 1989. aastast. Selle kiiresti kasvav populaarsus tuleneb peamiselt asjaolust, et Philharmonic on Euroopa esimene kuldmünt, mille puhtusaste on 999,9/1000. Kuigi mündil on suur poolehoid väljaspool Euroopa Liitu, on see tänu oma 10-eurosele nimiväärtusele eriti populaarne Euroopa investorite seas. Siiski on "Wiener" kandnud seda väärtust alles alates euro kasutuselevõtust 2002. aastal, sest varem oli selle nimiväärtus 2000 šillingit. Rahapaja lähedus on samuti eeliseks filharmoonikute kollektsionääride jaoks. Lühikesed transporditeed ja asjaolu, et Austria rahapaja omab ka oma rafineerimistehast, tagavad piisavad ja kiired tarned.

Viini filharmoonikud võlgnevad oma nime kuulsale Austria orkestrile, mis on üks maailma parimaid. Kuldmündi esiküljel on kujutatud Viini Musikvereini suurt orelit. Oreli all on märgitud 1/10 untsi kaal, trahviarv 999,9, vermimisaasta ja nimiväärtus 10 eurot. Selle kohal on kiri "REPUPLIK ÖSTERREICH". Tagaküljel on kujutatud mõned filharmooniaorkestri muusikainstrumendid ning ülemisel serval on näha orkestri nimi ja kuldmünt "WIENER PHILHAMRONIKER". Sarnaselt eespool nimetatud kuldmüntidega on Viini Filharmoonikud saadaval 1 untsi, 1/2 untsi, 1/4 untsi ja 1/25 untsi suuruses.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Münze Österreich ehk Austria rahapaja on üks maailma juhtivaid rahapaiku. Rahapajas vermitakse kõik Austria käibemündid ning prestiižsed kollektsioonimündid ja medalid.

Rahapaja eksisteerimise ajal on kasutatud hulgaliselt erinevaid rahapreparatsioonimeetodeid. Näiteks kuni 16. sajandini kasutati rahapritsimiseks haamrit, seejärel silindrit, hällit ja kruvipressi. Alates 1830. aastast kuni tänapäevani on rahapritsimiseks kasutatud rõngaspressi, mis praegu suudab lüüa kuni 750 münti minutis.

Aastate jooksul on Austrias rajatud veel mitmeid rahapajasid, näiteks Grazis, Kremsis, Salzburgis ja Innsbruckis. Kui 1918. aastal hakkas Austria Vabariik kujunema, sai Viini rahapajast Austria peamine rahapaja. Ja seda staatust hoiab ta tänaseni.

Selle rahapaja münte otsivad investorid ja kollektsionäärid kogu maailmas. Üks rahvusvaheliselt tuntumaid Austria rahapaja münte on Maria Theresia Taleri münt. See loodi 1780. aastal, mil keisrinna suri. Praegu on see maailma kuulsaim hõbemünt ja ka kõige rohkem münte vermitud münt. Teine kuulus münt on kuldne investeerimismünt nimega Wiener Philharmoniker.

Münze Österreich tarnib muuhulgas ka investeerimiskullapatareid, mida toodab talle Argor-Heraeus S.A. rafineerimistehas, mille aktsiatest talle kuulub ka veerand.